Berliinlased võitlevad linna boheemlaslikkuse pärast

Uue „lahingu“ üheks osapooleks on need berliinlased, kes naudivad linna boheemlaslikkust ning keda Berliini linnapea on nimetanud „vaesteks, ent seksikateks“. Boheemlaslikele berliinlastele astuvad vastu aga linna edelapiirkonnas tegutsevad švaabid, keda kutsutakse suurteks korraarmastajateks ning keda peetakse kodanlikuks.

Endine Saksamaa parlamendi president Wolfgang Thierse, kes on ka ise endine idaberliinlane, tegi hiljuti ühel švaabidega kohtumisel kibeda märkuse, öeldes, et enne 1989. aastat Berliini müür siiski „kaitses linna idaosa nende invasiooni eest“. Tuhanded inimesed Edela-Saksamaalt on viimasel kümnendil kolinud Berliini just sealse hipikultuuri tõttu.

„Hapud viinamarjad,“ ütlevad seepeale švaabid. Švaabid on linna palju raha investeerinud ning mitmetesse piirkondadesse kerkivad uhked hooned. „Inimestele ei meeldi näidata tänulikkust,“ selgitas Baden-Württembergi juht Hans-Ulrich Rülke. Nimetatud liidumaa katab enamikku ajaloolisest Švaabimaast.

Peamine põhjus, miks švaabide tegevusele ülejäänud berliinlased hästi ei vaata, ongi tugev kultuuriline eristumine. Berliinlased näevad, et nende linn oleks jätkuvalt boheemlaslik ning veidi räpane, švaabid tahavad nende sõnul seda kultuuri aga muuta.